Mis on reaalsus vol. 3

“The reality of the other person lies not in what he reveals to you,
but what he cannot reveal to you. Therefore, if you would understand him,
listen not to what he says, but rather to what he does not say.”
- Kahlil Gibran

Kui palju maksaksid sina ineterneti eest?

Mida teevad rikkurid oma paksude rahakottidega? Üks osa vastusest on, et nad maksavad kinni mitmeid innovatsioone ning tehnoloogilisi edasiminekuid, mis jäädes ainult tavatarbija õlule ei jõuaks meieni üldse. Tänu nendele on maailm saanud osaliseks ettekujutamatule hulgale uutele hüvedele. Ja need on hüved, mis ümbritsevad meid kõikjal ning me võtame neid tihtipeale iseenesestmõistetavalt.

Järgmisel korral, kui tekib tahtmine ärimeeste ahnust kiruda mõelge sellele, mis asju nad välja mõtlevad ning mis moel paraneb meie elukvaliteet tingituna nende enesekesksest soovist olla uute asjade saajate eesotsas. Kui palju tuleks meile maksta, et me oleksime nõus neist kaasaegsetest mugavustest vabatahtlikult loobuma?

10 müüti patentidest

Kuna mõnda aega tagasi käis kohalikust meediast läbi vägagi häiriv uudis, et siinsetesse koolidesse tahetakse sisse viia intellektuaalse omandi kaitse, siis oleks siinkohal paras heita pilk mõningatele laialt levinud eksiarusaamadele just selles valdkonnas. Rick Falkvinge kirjutab

Patent monopolies were an instrument during the guild era that regulated how knowledge could pass from master artisans to their apprentices. For some reason, this monopolization on knowledge and brake on innovation has survived into the free enterprise age, after 1850.

Kuigi tema väljatoodud nimekirjas võib ehk mõne esimese punkti üle teatud tasemel argumenteerida, siis mida pikemalt lugeda seda keerulisemaks see muutub. Ning iga vähegi intelligentne inimene märkab ilmselt, et kui viimast müüti väga tõsiselt võtta ning regulatiivses korras järgida, võime vägagi kergelt jõuda lihtsate põhjusteni, miks peaks mõttevabadus olema piiratud.

Sellele, kuidas see viimane peaks olema teostatav, ei taha ma üldse mõelda.

USA maksevõime

Kui nii siin kui teisel pool Atlandi ookeani käivad armutud vaidlused teemal, millistes mahtudes peaks erinevaid riike ning neis kannatavaid panku maksumaksja taskust vägisi võetava rahaga toetama, siis vähemalt Alan Greenspan’i puhul ei pea Ameerika Ühendriigid küll mingit muret tundma.

Muidugi on siin nüüd see koht, kus peaks tekkima küsimus, et mis moel tänane rahandussüsteem siiski toimib. Mis asi see siiski on, mille pärast enamus meist hommikust õhtuni pidevalt tööd rabab teha, kui keskvalitsusel on võimalus seda lihtsalt niisama juurde trükkida?

Bioloogiline kaubavahetus

Ei hakkagi selle artikli kohta muud ütlema, et on ju inimenegi bioloogiline organism ning ei mingit põhjust, miks väiksemal ja lihtsamal tasandil protsessid ei peaks sarnaselt ka suuremates ja keerulisemates mõõtmetes aset leidma. Lähtekohad on ju igal pool ühed ja samad.

Milleks aktsiisid?

Aeg-ajalt leiab isegi eestimaisest meediast mõistlikke arvamusartikleid. Peeter Võrk Eesti Õlletootjate Liidust kuulutab

Hiljuti teavitati meid ootamatult alkoholi aktsiisi tõusust ja pisut hiljem arutati alkoholi reklaami keelustamist. Samal ajal külastas Eestit Soome Õlleliidu juht, kes väga selgesõnaliselt teatas, et Soome keeldudekeskne ja kõrgete maksudega alkoholipoliitika on läbi kukkunud.

Juba väikesed lapsed teavad ja on omast käest kogenud, et millegi tuimalt keelustamine ainult tekitab selle sama objekti suhtes hoopis suuremat huvi. Ameerika keeluseadusest 20. sajandi alguses ei tasu siinkohal üldse rääkida.

Raske on uskuda, et ka poliitikud, ükskõik kui kõrgel nad ka oma asju ei ajaks, ei suuda sellistele momentidele mõelda. Kindlasti on seda teemat nii mõnedki korrad arutatud. Seega tuleb paratamatult küsida, et mis ikkagist on selliste sammude tegelikuks põhjuseks? Raha nagu viitab härra Võrk?

About these ads