Murray Newton Rothbard sündis 2. märtsil 1926 juudi perekonda Bronxis New Yorkis. Tema isa David oli keemikust Poola immigrant ning ema Rae oli pärit Venemaalt. Oma lapsepõlve kohta meenutas Rothbard, et kasvas üles kommunistlikus keskkonnas. Oma päritolule vaatamata kasvas temast aga täielik vastand sellele, mida võinuks keegi oodata.
“Murray tundub olevat nii ülevoolavalt rõõmus, et vahel on raske kontrollida tema tegemisi klassis. Ta peab välja arendama rohkem kontrollitud grupikäitumise.” – Murray 4. klassi õpetaja raportist
Oma esmase hariduse sai Rothbard Birch Wathen Schoolis, mille ta lõpetas 1942. aastal. Sealt edasi suundus ta Columbia ülikooli, kust ta 1945. aastal sai bakalaureusekraadi matemaatikas ning juba aasta hiljem magistrikraadi majandusteaduses. Doktorikraadiga läks tal seevastu probeemide tõttu akadeemilistes sfäärides kauem.
Olulist rolli Rothbardi vaadete kujunemises mängis George Stigleri kursus hindadest ja rendist, milles kuuldu põhjal kirjutas ta pamfleti Foundation for Economic Education kirjastajale. Külaskäik sihtasutuse peakontorisse viis kohtumiseni Ludwig von Mises’ga ning pärast viimase teose „Human Action“ ilmumist 1949. aastal sai Rothbardist Misese New Yorki seminari osaline. Vahepeal, 1953. aastal jõudis Rothbard abielluda JoAnn Schumacheriga, kellega ta jäi kokku elu lõpuni ning 1956. aastal õnnestus tal Joseph Dorfman’i juhendamisel siiski lõpuks kätte saada ka doktorikraad majandusteaduses.
Sel ajal hakkas Rothbard silma William Volkeri Fondile, mis oli 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel peamiseks klassikalist liberalismi edendavate õpetlaste toetajaks. Fondi toetusel hakkas ta kirjutama majandusõpikut, mis teoreetiliselt tugineks Misese „Human Actionile“, kuid oleks esitatud lihtsamas keeles ning seega arusaadavam alles oma õpinguid alustavale majandusteadlasele. Näidispeatükk rahast ja krediidist sai ka Misese heakskiidu. Töö käigus aga hakkas Rothbardi teos elama oma elu ning kujunes eraldiseisvaks teoreetiliseks tööks, mis lõpuks ületas mahult ka Misese magnum opuse. 1962. aastal ilmunud „Man, Economy and State“ koos esialgselt samasse teosesse plaanitud teise osaga „Power and Market“ (1970) on tänaseni austria koolkonna üks peamisi tekste.
Vahetult pärast seda, 1963. aastal asus Rothbard tööle New Yorgi Ülikooli Polütehnilisse Instituuti Brooklynis, kus ta õpetas 1985. aastani. Järgnevast aastast kuni oma elu lõpuni oli ta professoriks Nevada Ülikoolis Las Vegases. Õpetamise kõrvalt tegeles Rothbard alates 1970ndate teisest poolest veel muude projektidega. Ta kuulus erinevate väljaannete ning organisatsioonide asutajate hulka ning oli aktiivne mitmel rindel. Neist mainimisväärsemateks võib ehk pidada Center of Libertarian Studies, Journal of Libertarian Studies, Review of Austrian Economics (Quarterly Journal of Austrian Economics). Lisaks oli ta Ludwig von Misese Instituudi akadeemiline asepresident. Rothbard suri 7. jaanuaril 1995. aastal Manhattanil südamerabandusse.
Olulisemad tööd
1962 – „Man, Economy & State“ („Inimene, majandus ja riik“)
1962 – „The Panic of 1819“ („1819. aasta paanika“)
1962 – „The Case for a 100 Percent Gold Dollar“ („Kaasus 100-protsendilise kulddollari toetuseks“)
1963 – „America’s Great Depression“ („Ameerika Suur Despressioon“)
1964 – „What Has Government Done to Our Money“ („Mis on valitsus teinud meie rahaga“)
1970 – „Power and Market: Government and the Economy“ („Võim ja turg: valitsus ja majandus“)
1973 – „For a New Liberty: The Libertarian Manifesto“ („Uue vabaduse eest: Libertaari manifest“)
1975-1979 – „Conceived in Liberty“ Volume I-IV („Kavandatud vabaduses“)
1982 – „The Ethics of Liberty“ („Vabaduse eetika“)
1995 – „An Austrian Perspective on the History of Economic Thought“ II Volumes („Majandusmõtte ajalugu austria perspektiivis“)
2005 – „A History of Money and Banking in the United States“ („Raha ja panganduse ajalugu Ühendriikides“)
Tagantjärgi kirjeldatakse Murray Rothbardi kui majandusteadlast, filosoofi, ajaloolast ja kirjanikku, kes aitas defineerida kaasaegset libertaarset liikumist ning pani aluse anarho-kapitalismile, milleni ta jõudis 1949. aasta talvel, saades aru, et turg on riigist efektiivsem kas kõiges või üldse mitte milleski. Oma elu jooksul teenis ta omale ka mitmeid hüüdnimesid, milles kõlavaim on ilmselt „suurim elav riigivaenlane“ („The Greatest Living Enemy of the State“). Rothbardi akadeemilist võimekust demonstreerivad tema arvukad artiklid ning enam kui 20 raamatut, millest osad on ilmunud alles pärast tema surma.
- Robert Müürsepp, 2008
