Mises.EE

Ludwig von Mises

“Kuidas keegi käitub vältimatu katastroofi puhul on temperamendi küsimus. Keskkoolis, nagu oli kombeks, valisin ma oma motoks Vergiliuse fraasi: Tu ne cede malis sed contra audentior ito. Ära alistu kurjusele vaid hakka sellele üha julgemalt vastu. Ma meenutasin neid sõnu sõja kõige pimedamal tunnil. Ikka ja jälle olin sattunud olukordadesse, kust mõistlik kaalutlemine ei suutnud leida pääseteed; aga siis sekkus ootamatu, ja sellega kaasnes lunastus. Ma ei kaotanud julgust ka nüüd. Ma tahtsin teha kõike, mida majandusteadlane võiks teha. Ma ei väsinud ütlemast seda, mida teadsin olevat tõsi.”

_______

Ludwig Heinreich Edler von Mises sündis 29. septembril 1881 tollases Lembergi linnas Galiitsias Austria-Ungaris, saades oma vanematele esimeseks pojaks kolmest. Kui üks vendadest suri lapsena, siis vend Richard sai tuntud matemaatikuks. Isa Arthur Edler töötas Austria raudteede ehitusinsenerina ja mõlemad vanemad olid pärit Viini prominentsetest perekondadest. Ludwigi sünniaastal sai tema vanavanaisale Mayer Rachmiel keiser Franz Joseph I-lt   aadlistaatuse.

Oma haridusteed alustas Mises eraalgkoolis kust ta edasi suundus Viini avalik-õiguslikku Akadeemilisse Gümnaasiumisse. Aastal 1900 astus ta Viini Ülikooli, kust ta 6 aastat hiljem sai doktorikraadi Kanoonilises ja Rooma õiguses. Kuna tol ajal ei olnud võimalik majandusteadust eraldi erialana õppida, siis pidi Mises oma huvi majanduse vastu teostama läbi juuraõpingute. Lisaks alustas ta oma õpingute ajal osalust ka Eugen von Böhm-Bawerki seminaris, milles osalemist jätkas ta kuni I Maailmasõjani. Pärast õpingute lõpetamist alustas Mises koheselt õpetajaametiga ning tema esimeseks ametipostiks oli majanduse õpetamine Viini Tüdrukute Äriakadeemias. Samal ajal alustas ta ka tööd Austria Kaubanduskojas, mis oli Austria valitsuse ametlik nõuandev organisatsioon. 1912. aastal sai ta eradotsendi (palgata õppejõud) positsiooni Viini Ülikoolis.

Sõja puhkedes 1914. aastal kutsuti Mises tagasi sõjaväeteenistusse ning ta saadeti teenima idarindele Austria-Ungari ratsaväe suurtükiväe kaptenina. Hiljem sai ta aga positsiooni kindralstaabis Viinis, kus ta ülesandeks oli majandusprobleemide lahendamine. Sõja lõppedes pöördus Mises tagasi õpetajaameti juurde ning naasis Viini Ülikooli, kuhu ta jäi palgata positsioonile koguks oma Austrias veedetud ajaks. Lisaks andis ta mitmesuguseid erakursusi ning pidas külalisloenguid mitmetes teistes riikides, mille hulka kuuluvad näiteks Šveits ja Ameerika Ühendriigid. Samuti naasis ta oma positsioonile Kaubanduskojas ning täitis järgmise paarikümne aasta jooksul veel muidki nõuandvaid positsioone. Nendest kõige enam väärib mainimist ehk Misese direktori positsioon Austria Reparatsioonide Komisjonis Rahvaste Liidu juures.

Olles juba 1934. aastal, põgenedes tõusva nationaalsotsialistliku korra eest Saksamaal, kolinud Genfi, emigreerus Mises 1940. aastal Ameerika Ühendriikidesse, kuhu ta jäi oma elu lõpuni. Tema peamiseks positsiooniks USAs jäi külalisprofessori koht New Yorki Ülikoolis. Nii nagu varasemalt Austrias kuulus ta ka Ameerikas mitmetesse nõuandvatesse organisatsioonidesse. Aastal 1946 omandas Mises USA kodakondsuse. Ameerikas veedetud ajast väärib mainimist tema osalus Hayeki juhtimisel loodud Mont Pelerin Society edendamisel. Mises suri 10. oktoobril 1973 St. Vincent’i haiglas New York’is.

Misese panus majandusteadusesse on äärmiselt laiahaardeline. Juba oma esimeses terviklikus teoreetilises töös analüüsis ta põhjalikult raha ja krediidi olemust, pannes sellega aluse hiljem tuntuks saanud austria majandustsükliteooriale. Mises oli seisukohal, et nõudlus raha järele tuleneb puhtalt selle kasutusest inimestele vajalike hüvede soetamisel ja keegi ei vaja raha lihtsalt niisama selle omamise pärast. See aga tähendab, et igasugune rahapakkumisega manipuleerimine mõjutab turul esinevat hinnastruktuuri, moonutades eelkõige ettevõtjate poolt vastuvõetavaid otsuseid. Tulemuseks on valele informatsioonile tuginedes tehtud jätkusuutmatud investeeringud. Eksimuse ilmsiks tulekul langeb majandus korrigeerivasse kriisi.

Hinnasüsteemi pidas Mises oluliseks majandust suunavaks mehhanismiks, mis ühelt poolt kajastab olemasolevate ressursside kättesaadavust ja teiselt poolt inimeste soove. Seega tuleb ühiskonna parimat võimalikku heaolu silmas pidades lasta hindadel kujuneda vabal turul, sest ainult nii saavad ettevõtjad teada inimeste vajadustest. Jäigad tsentraalsed hinnakontrollid võivad seevastu vägagi kergelt mõjutada inimeste tarbimisharjumusi, mistõttu ei pruugi inimesed oma vajaduste rahuldamiseks valida enam neile parimat kättesaadavat lahendust. See viib aga ilmselgelt ühiskonna heaolu langusele.

Vabalt kujunevate turuhindade puudumine ja sellest tulenev efektiivsuse kadu oli Misese silmis ka põhjuseks miks sotsialism ei saa kunagi edukalt toimida ja peab ühel hetkel paratamatult lagunema. Selle teemalist vaidlust 20. sajandi alguses tuntakse kui kalkulatsioonidebatti, kui alguses Mises ja hiljem Hayek üritasid vastasleerile selgeks teha, et probleemide tõttu, mis tekivad majandusarvestuses, ei saa sotsialism kunagi vabaturumajandusest paremat ühiskonda luua. Kuigi ajalugu on näidanud sotsialistlike režiimide ebaõnnestumist, ei kiirustanud Mises teisi riike puhtalt kapitalistlikeks nimetama. Klassikalise liberalismi esindajana oli tema silmis riigi roll õigustatud vaid õigussüsteemi ja korrakaitse üleval pidamiseks. Majandusi, mis jäid kuhugi minimaalriigi ja kommunismi vahepeale, nimetas ta interventsionistlikeks, kus võim sõltuvalt riigist sekkub majandusse vähemal või suuremal määral. Kahjulikud moonutavad mõjud majandusele on siiski kõigil sellistel puhkudel.

Misese akadeemiline töö ei piirdunud majandusteooriaga vaid ta tegeles intensiivselt ka sotsiaalteaduste epistemoloogiaga. Ta oli veendunud, et selles valdkonnas saab lähtuda vaid metodoloogilisest individualismist – reaalteadustes levinud positivism ja materialism ei ole inimkäitumise kompleksuse tõttu rakendatavad. Ta oli seisukohal, et statistiliste meetodite ebakõlbulikkuse tõttu tuleb luua deduktiiv-loogiliselt tuletatud terviklik teooria. Oma lähenemise ristis ta prakseoloogiaks, teaduseks inimkäitumisest. Trükivormis ilmus Misese teooria 1949. aastal tema magnum opuse “Human Action” kujul, kus alustades sotsiaalteaduste metodoloogilistest lähtekohtadest, esitab ta ühe põhjalikuima sotsiaalmajandusteooria, mis tänaseni kirja pandud.

Saamaks aimu sellest kuivõrd äärmusliberaalseks peeti Ludwig von Misest võrreldes tema kaasaegsetega piisab sellest, kui heita pilk tema karjäärile. Nimelt ei õnnestunud tal töötada peaaegu ühelgi palgalisel positsioonil ning peamise osa oma elatisest teenis ta stipendiumite ja erasektori toetuste näol. Sellele vaatamata leidsid tema teooriad olulist kandepinda ning tema teosed on olnud küllaltki edukad. Peamiseks märgiks aga tema olulisusest majandusmõtte arendamisel peavoolu seisukohast on 1974. aastal Friedrich August von Hayekile omistatud Nobeli majanduspreemia töö eest, mis suuresti tugines just Misese varasematele uuringutele majandustsüklite ja kapitali kohta. (Rohkem Misesest)

Jörg-Guido Hülsmann on Misesest kirjutanud ka eluloo raamatu “Mises: Last Knight of Liberalism” (“Mises: Liberalismi viimane rüütel”). Rohkem infot saab sellest siit.

Olulisemad tööd

1912 – „Theorie des Geldes und der Umlaufsmittel“ („Raha- ja käibevahenditeooria“)

1919 – „Nation, Staat und Wirtschaft: Beiträge zur Politik und Geschichte der Zeit“ („Rahvus, riik ja majandus: Panused poliitikasse ja ajalukku“)

1920 – „Die Wirtschaftsrechung im sozialistischen Gemeinwesen“ („Majandusarvestus sotsialismis“)

1922 – „Die Gemeinwirtschaft: Untersuchungen über den Sozialismus“
(„Ühismajandus: Uurimus sotsialismist“)

1927 – „Liberalismus“ („Liberalism“), ainsana Mises’e töödest ilmunud ka eesti keeles.

1929 – „Kritik des Interventionismus: Untersuchungen zur Wirtschaftspolitik und Wirtschaftsideologie der Gegenwart“ („Interventsionismi kriitika: Uurimus majanduspoliitikast ja kaasaja majandusideoloogiast“)

1933 – „Grundprobleme der Nationalökonomie“ („Majanduse põhiprobleemid“)

1940 – „Nationalökonomie: Theorie des Handels und Wirtschaftens“ („Majandus: Kaubanduse ja majandamise teooria“)

1949 – „Human Action: A Treatise On Economics“ („Inimtegevus: Traktaat majandusest“)

1956 – „Anti-Capitalistic Mentality“ („Antikapitalistlik mentaliteet“)

1962 – „The Ultimate Foundation of Economic Science“ („Majandusteaduse põhialused“)

– Robert Müürsepp, 2012