Riigivalvur

Käesolevalt leheküljelt leiab jooksva ülevaate Eesti riigiaparaadi suurusest. Kui suure osa moodustab ta majandusest? Kui palju on avalikus sektoris töötajaid? Kui palju kulub riigi põhifunktsioonide täitmiseks? Kuidas suhestub Eesti riigi suurus ülejäänud Euroopaga? Kõigile neile küsimustele ja veel enamalegi leiab siit vastuse.

——-

Täiendamisel… (viimati uuendatud 24. aprill 2015)

 

 1. Avaliku sektori osakaal kogu tööjõus

Käesolevas punktis vaatame, kui suure osa moodustava avaliku sektori töötajad kogu tööjõust ehk kui suurt osa töötavast elanikkonnast peavad üleval erasektori palgatöölised ja ettevõtjad.

Palgatöötajate osakaal sektori kaupa. Allikas: Eesti Statistika.

Kui alates taasiseseisvumisest oli avaliku sektori osakaal kogu palgatöötajate hulgas languses, siis majanduskriisi ajal suurenes see oluliselt. Kuigi tagantjärele on toimunud väike korrektsioon allapoole on see viimaste aastate jooksul püsinud stabiilsel tasemel – ligikaudu 29% kõigist palgatöötajatest teenivad elatist avalikus sektoris. Kõige madalamal tasemel oli avaliku sektori osakaal palgatööjõus 2008. aastal – 25,6%.

Kuidas suhtestub Eesti avalikus sektoris palka teenivate inimeste arv meie naabermaadesse?

Palgatöötajate osakaal avalikus sektoris. Allikad: Eesti Statistika, ILO, Statistics Finland

Nagu näha, siis lähinaabritega oleme enam-vähem samal tasemel – palgatöötajate osakaal avalikus sektoris on meil koguni piirkonna madalaim. Samas ei pääse siin kuidagi mööda paarist kõrvalmärkusest. Eelkõige võiks murettekitavalt suhtuda asjaolusse, et võrreldes naabritega kasvab meie palgatöötajate hulk avalikus sektoris oluliselt kiiremini. Kui absoluutsetes numbrites on Eesti ja Soome trendid küllaltki võrdväärsed, tuleb meeles pidada, et Soomes on kogu tööjõud siinsest kordades suurem. Seega on palgatöötajate hulga kasv avalikus sektoris meil oluliselt kiirem. Samuti on ka teistes Baltikumi maades avaliku sektori palgatöötajate kogus stabiilsem. Võrreldes terve tööjõuga on neis riikides aga avaliku sektori osakaal koguni languses.

Arvestades, et palgatööliste koguarv on viimastel aastatel tõusuteel olnud, tähendab see, et ka avaliku sektoris palka teenivaid inimesi on sel ajal juurde tulnud. 2014. aastal oli avalikus sektoris palgal ligi 166 tuhat inimest. Kõige rohkem on töölisi lisandunud avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalades. Kokku moodustavad need tegevusalad 44% kõigist avaliku sektori palgalistest. Kõige suurema osakaaluga on aga hariduse tegevusala, kus töötab peaaegu 31% avaliku sektori palgatöölistest.

Käesolevaid andmeid analüüsides tuleb arvestada, et loomulikult pole kõik avaliku sektori palgatöölised bürokraadid. Siit võime leida ka mitmete kaupade ja riigiteenuste pakkumisega tegelevaid inimesi. Olgu siis nende tegevusvaldkonnaks tervishoid, haridus jne. Küll aga peaks riigi bürokraatlik pool olema kajastatud tegevusalas avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus.

Untitled

Palgatöötajate kogus tegevusalas avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus. Allikas: Eesti Statistika.

2014. aastal oli kõnealuses tegevusalas ligi 45 tuhat palgatöötajat. Kaitseväe osa sellest on ca 4 tuhat (neist ligikaugu kolm neljanikku on teenivad kaitseväelased). Seega võiks hinnata, et viimaste aastate kiire palgatöötajate kasv tegevusalas on viinud avaliku sektori ametnike arvu üle 40 tuhande piiri. Kuigi jooniselt nähtav trend on murettekitav, ei pruugi see number meile näidata veel täit tõde.

Vaadates riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruannet näeme, et ‘ametnike’ arv on langenud alla 19 tuhande. Samas tuleb siin arvestada samal aastal jõustnud uue avaliku teenistuse seadusega, millega viidi hulk ametnikke üle lepingulisteks töötajateks. 2012. aasta andmetega võrreldes võiks see hulk olla umbes 3000 töötajat. Koos kõigi lepinguliste töötajatega tõuseb aruande järgi riigitööliste arv koguni 60 tuhandeni. Arvatavasti pole siin aga tegemist ainult otsese bürokraatiamasinaga seotud töölistega vaid leidub muidki spetsialiste. Küll aga arvame, et ametnikele tugiteenuseid pakkuvad töötajad (nt. IT-töölised) tuleks kindlasti lugeda bürokraatia osaks.

Aruanne näitab, et ametniku tehniline definitsioon on oluliselt kitsam, kui eelnevalt käsitletud tegevusalas näidatavate töötajate oma. Lähtudes majandustegevusalade klassifikaatori (EMTAK) definitsioonist oletame aga, et saame siiski ligikaudse hinnangu riigi bürokraatiamasina suurusest.

——-

Kõik kasutatud andmed pärinevad Eesti Statistika, riiklike statistikainstitutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide avalikest andmebaasidest.

Advertisements