Ettevõtte tulumaksu kehtestamise debatist ehk sotside tankistid

Nädal tagasi võtsid Urve Palo ja Velda Buldas sõna ettevõtte tulumaksu kehtestamise teemal. Jutt algab fakti konstanteerimisega, et sotisaalmaks on Eestis nii mõnegi teise riigiga võrreldes liiga kõrge. Ilmselt ei hakka sellele enamus inimesi vastu vaidlema, kuid problemaatiline ja üksjagu segane on kogu ülejäänud artikkel.

  1. Kui jutt läheb suurema lisandväärtuse loomisele, siis kõige lihtsam viis selleks on teha väiksema hulga inimestega rohkem või teha suuremaid projekte võimalikult vähese hulga inimestega. See tähendab seadmetesse investeerimist, mis tähendab üldjuhul arvestatavaid investeeringuid, mille tegemiseks on igal mõistlikul investoril kaks eeldust: projekt on kasumlik ja investeeringu sihtriigi maksukeskkond on piisavalt stabiilne, et sul on võimalik enda kasum ka kätte saada. Ettevõtte tulumaksu kehtestamine ei ole aga niisama lihtne vaid tähendab sarnaselt ülejäänud maailmaga erandite, erinevuste ja soodustuste loomist ehk tervet sülemit täiendavaid reegleid ja piiranguid, millega kaasnevad arvestatavad otsesed ja kaudsed kulud.
  2. Artikli autorid on üpris oskuslikult ja tegelikult üksjagu nahaalselt suutnud jätta mulje, et ettevõtte tulumaksu kehtestamisel tuleks dividendidelt maksta ainult 16% tulumaksu. Mida autorid kas ei taha või ei suuda selgelt väljendada on tõsiasi, et kõigepealt maksustatakse ettevõtte puhastulu 16%-ga (juriidiline isik), mille järel maksustatakse välja makstavad dividendid aga täiendavalt üksikisiku tulumaksuga 21% (füüsiline isik). Väidetavalt ettevõtjasõbralik algatus osutub seega hoopis ettevõtlustulu kõrgemaks maksustamiseks, mida ettevõtjasõbralikuks nimetada on jabur.
  3. Väikeettevõtjast hooliv retoorika võib küll jätta mulje, et tegu on ettevõtjatele kasuliku ettepanekuga, kuid tegu on paljuski eksitava retoorikaga, mida pole palju ka demagoogiaks nimetada. Eksitamine seisneb selles, et sotsiaalmaksu alandamine 8% võrra vähendab tööandja sotsiaalmaksu kulu 960 euro võrra 12 000 eurose aastase brutopalga juures, kuid kogu maksukulu ei väheneks, sest tööandja/ettevõtja peab arvestama ka ettevõtte tulumaksuga, mida Palo ja Buldas soovivad kehtestada.
  4. Palo ja Buldase jutus jääb arusaamatuks, kuidas ettevõtja jaoks sisuliselt muutumatu maksukoormus soodustaks kuidagi investeeringuid töötajatesse. See saaks toimuda kas madalama palga või väiksema kasumi arvelt, kuid loodetavasti ei tule see kellelegi üllatusena, et ettevõtluse üheks peamiseks eesmärgiks on enamuse ettevõtjate arvates kasumi teenimine mitte heategevus.

Eelnevat loetelu võiks veel jätkata, kuid ilmselt on lugeja juba niigi mõistnud, et tegu ei ole päris tõsiselt võetava kirjutisega, kust saaks tõsisem debatt alata. Aivar Sõerd juhtis Palo ja Buldase artikli puudustele tähelepanu, millest kõige olulisem väärib eraldi esile tõstmist:

Senise maksulaekumisega võrreldes puudujääva sotsiaalmaksu kompenseerimine kasumimaksu kehtestamisega on puhtakujuline spekulatsioon, senikaua kuni ei ole teada, milline saab maksusüsteemi ümberpöörajate ettepaneku järgi olema maksustamisobjekt ja maksumäär. Arvutusi saab seega tegema hakata alles pärast seda, kui on olemas tulumaksuseaduse eelnõu. Praegune riigikogu koosseis on töötanud juba üle kahe aasta ja vaatamata sellele, et sotsid on oma propagandakanalites rääkinud tulumaksusüsteemi muutmise vajadusest, pole vastavat eelnõu tänaseni esitatud.

Kusjuures tähelepanu väärivad ettevõtte tulumaksu kehtestamisel, mis peaks kompenseerima sotsiaalmaksu vähendamist, kaks täiendavat nüanssi:

  1. Maksusüsteemi muutmisel ei ole otstarbekas ega mõistlik jääda ceteris paribus eelduse juurde. Ettevõtjad on see osa elanikkonnast, mis on niigi ärksam ja valmis tekkivaid võimalusi ära kasutama ning riske võtma. See, et praegu näitavad ettevõtjad selliseid kasumeid raamatupidamislikult nagu me täna näha võime, on olemasoleva maksusüsteemi teene. Kui kehtestada ettevõtte kasumile maksud, siis muutuvad ka kasumid, mida avalikult näidatakse. Maksusüsteemi muutmisega muudetakse ettevõtjate jaoks olulisi eeldusi, mis sunnib neid enda tegevust ja majandamist korrigeerima. Tegu on dünaamilise, pidevale tagasisidele rajatud süsteemiga. Ettevõtjad ei jää passiivselt ootele vaid kujundavad aktiivselt enda tulevikku.
  2. Kui jutt käib ühe maksu asendamisest teisega, siis on vähegi poliitikute sõnavõtte jälgiv inimene sunnitud küsima, mis annab alust uskuda, et ühe täiendava maksu kehtestamisel teist maksu oluliselt vähendatakse? Ma näen hoopis tõenäolisemana olukorda, kus ettevõtte tulumaks kehtestatakse ja sotsiaalmaksuga ei juhtu midagi. Arvestades sellega, kui paljud soovisid (ja ilmselt soovivad siiani) sotisaaldemokraadid täiendavalt kulutada, siis ei tundu Palo väited sotsiaalmaksu vähendamisest just kõige veenvamad. Ühtlasi saab iga mõtlev inimene aru, et kui ettevõtte tulumaks on kehtestatud, siis maksumäära tõstmiseks leiab alati põhjuse ning see on oluliselt lihtsam kui uue maksu kehtestamine.

Mulle väga meeldiks kui elukutselised poliitikud ja akadeemilist õhkkonda nautivad doktorandid prooviks enda kätt ettevõtjana enne järjekordsete pooltooreste heietuste avaldamist mõnes kohalikus päevalehes. Mõistliku diskussiooni ei ole võimalik tekitada olukorras, kus seltskond, kes soovib debatti algatada, ei ole õieti mõistnud, millest käib jutt ega soovi mõista, et ettevõtjad ei ole naiivsed ullikesed, kellele võib mingit läbimõtlemata udu ajada.

 

 

 

Advertisements