Pealtnäha parempoolne Eesti
Eelmise nädala Postimehes ilmus päris asjalik Abdul Turay arvamusartikkel Parempoolne on õige? Autor üritab analüüsida, kas Eesti on nii parempoolne kui väidetakse ning võrdleb meil valitsevat tegelikkust Milton Friedman’i “ideaalriigiga”. Nagu selgub ei ole Eesti selle standardi kohaselt väga parempoolne ning pigem liigume sotsialismi või sotsiaalliberalismi suunas.
Olen selle järeldusega täiesti nõus, riigi osakaal ühiskonnas laiemalt (ning majanduses kitsamalt) on pidevalt kasvamas. Üksikud maksualandused “kompenseeritakse” kiiresti teiste maksude tõusuga kusjuures maksukoormus üldiselt näitab pigem tõusu- kui langustrendi. Kõik ei ole liberaali vaatepunktist täishalb – kui ideaaliga võrreldes pole palju hõisata siis võrreldes teiste sama saatusega riikidega oleme paremas seisus. Aga see lohutab vähe kui pikaajalisem trend on pahemuse suunas.
Artikkel kajastab ka sotsiaalteadlaste alalist muret, et nende arvamust kuulda ei võeta, isegi kui poliitikud nende programmi ellu viivad:
Ent sotsiaalteadlased näevad ohtu, et sotsiaalliberaalse poliitika juurutamine inimeste poolt, kes ei ole tegelikult sotsiaalliberaalid, võib kaasa tuua kahjulikke kõrvalmõjusid.
Tundub, et alati on parem võimul (lähedal) olla, kui näha oma soovide teostumist.
Paar sõna ka Milton Friedman’st Austria koolkonna vaatepunktist. Kindlasti on Friedman’il olnud suur mõju Eesti majanduspoliitikale, oli ju tema “Free to Choose: A Personal Statement” (eesti keeles Valikuvabadus: isiklik arvamus, 1992) ainuke majandusraamat mida Mart Laar oli enne peaministriks saamist lugenud. Friedman toetas valikuvabadust rohkem kui enamik majandusteadlasi aga samas tegi küllalt palju erandeid ning nägi mitmes kohas vajalikuks riigi sekkumist (eriti rahanduses). Seega on ta Austria koolkonna vaatepunktist ikkagi majandusliku interventsiooni pooldaja, ehk mõõdukamat sorti sotsialist. Seda väljendas ka suusõnaliselt Ludwig von Mises, kes osales ühel Mont Pelerin ühingu koosolekul, kus viibis ka Friedman. Kui jutuks tuli progressiivne tulumaks ning sissetulekute ümberjagamine, tõusis Mises püsti ning öeldes “Te olete üks sotsialistide kamp”, lahkus ruumist. Sellega jääb üle ainult nõustuda.