Suvepuhkus majandusteadusega
Suvi on läbi (ja sellega ka puhkus siinsel leheküljel)…
Möödunud nädalal algas siinmail järjekordne kooliaasta, mis tähendab, et nii noortel kui vanadel on taas käes võimalus hakata suurtes kogustes ammutama kõrgemalt – nagu teame, siis rajati looduslikult kõrgetele kohtadele juba ammustel aegadel kindlustatud asulaid, kus tänaselgi päeval pesitsevad veel paljud pealinnad ning riikide juhtorganid – heaks kiidetud õppekavade järgset haridust. Loomulikult on ka alternatiive, kuid Eestis jäävad need siiski pigem alternatiivseteks variandiks neile, kes on suutnud piisavalt rabeleda, et end tsentraalsest süsteemist vabaks osta.
Suviti leiab see eest üle maailma aset terve hulk erinevaid ning huvitavaid konverentse ja suvekoole. Kusjuures, neid leidub tõepoolest igale maitsele. Veelgi olulisem selle juures on aga see, et neist väga paljudes on võimalik osaleda ilma igasuguse osalustasuta. Kohapeal kaetakse kõik majutus- ja toitlustasmisküsimused ning inimese enda mureks on ainult sinna kohale saada. Muidugi eeldusel, et kursusele vastu võetakse.
Mul õnnestus sel suvel pääseda 200 väljavalitu hulka, kel õnnestus omandada teisel pool ookeani tavapärasest veidi erinevat majandusharidust…
Nimelt leidis juulikuu viimasel nädalal aset Ludwig von Mises Institute’i poolt korraldatav igaaastane Mises University, mille eesmärgiks on harida soovijaid austria majanduskoolkonna mõtetes ning seeläbi kasvatada järelkasvu väärtusvaba majandusteaduse edasi kandmiseks. See on eelkõige kasulik kuna aitab inimestel tänases ideoloogiaterohkes maailmas kergemini mõista, kuidas indiviidid saaksid organiseerunult kõige edukamalt kaasa aidata heaolu parandamisele. Paljud on valmis omale igal hetkel omistama igasuguseid õiguseid asjadele, mida neil oleks vaja, mõtlemata sellele, mis üldse on käesolevate vahenditega reaalselt võimalik. “Austerlaste” lähenemine keskendub aga puhtalt majanduslike mehhanismide iseloomule ning inimese olemusele, leidmaks vastuseid inimeste vahelistele majanduslikele küsimustele. Samuti demonstreerib selline lähenemine väga lihtsalt, kuidas mõningate moraalsete eesmärkide jahtimine on teatud poliitika meetmetega sisuliselt võimatu.
Üldiselt võib kokkuvõtvalt öelda, et kogemus Ameerika mandril oli suurepärane ning kõik kohapeal nähtu ja kuuldu väärt kordamist. Ning kellel on selleks soovi saab tänu kaasaegsele tehnoloogiale omale sobivas järjekorras läbida audio/video kujul kogu pakutud loenguprogrammi ning heita pilk ka kõigile kohal käinud nägudele. Siiski on mõningad ettekanded, millele tahaks pöörata erilist tähelepanu kas nende sisu või esituse poolest. Järgnevate loengutega tutvumine tuleb kindlasti kasuks igaühele, kes huvitub käsitletud valdkondadest.
Hans-Hermann Hoppe – The Science of Human Action (Teadus inimtegevusest)
Loomulikult ei saa üle ega ümber konverentsi avaloengust, kus Hoppe lõi omale kohase selgusega põhjaliku pildi sellest, milline saab üldse inimühiskonda uuriva teaduse iseloom olla. Filosoofe kiputakse tihtipeale alahindama nende suutlikkuses olla piisavalt täpsed ning arusaadavad n.ö. lihtsalt inimesele ning Hoppe ei jää oma lihtsuses kuidagi alla valdkonna kuulsaimatele nimedele.
Järjeks sellele loengule sobib suurepäraselt Hoppe teine loeng teemal Praxeology: The Method of Economics (Prakseoloogia: Majandusteaduse meetod).
Walter Block vs. Gary North – Resolved: It is Smart to Get a PhD in Economics (Otsustatud: On mõistlik omandada PhD majandusteaduses)
Veidi rohkem akadeemilise kallakuga inimestele võib huvi loengute kõrval huvi pakkuda ka tuline debatt teemal, kas üldse on vaja oma huvialas läbilöömiseks kõige kõrgemat ametlikku tunnustust.
Roger W. Garrison – Austrian Theory of the Trade Cycle (Austria majandustsükliteooria)
Sisuliselt kohustuslik loeng kõigile, kes tahavad teada, mille eest sai Friedrich A. Hayek 1974. aastal Rootsi Panga Nobeli Mälestuspreemia Majandusteaduses. Tegemist on ühe parima majandusalase loenguga üldse, mida mul on õnnestunud jälgida. Animeeritud slaidid teevad ka valdkonna suhtes küllaltki võõrale inimesele arusaadavalt selgeks tänase majandussituatsiooni tagamaad ning miks suurte riikide senised sammud olukorra parandamiseks ei ole jätkusuutlikud.
Kellele Garrison meeldima hakkab, siis soovitan ka tema teist vägagi tasemel ettekannet Keynes and Hayek Head to Head (Keynes ja Hayek üksteise vastu).
Robert P. Murphy – The Market for Security (Turvalisuse turg)
Kindlasti üks alternatiivsemaid ettekandeid selle aastases Mises Universitys oli Murphy ettekujutus sellest, milline võiks välja näha ühiskonna turvalisuse tagamine olukorras, kus puuduks tsentraalne võim ning sellega kaasnevad vanglad ja politseijõud. Kuigi miski ei väida kindlalt, et just selline saaks olema reaalne situatsioon on siiski tegemist huvitava võimalusega, mis omab tõsiselt kaalutavaid aspekte. Tihti heidetakse tänase korralduse kriitikutele ette, et nad ei paku alternatiive – Murphy just seda teebki.
An Evening with Tom Woods (Õhtu Tom Woodsiga)
Huvitavaks kogemuseks oli ka Tom Woodsi tegudele inspireeriv kõne oma noorpõlve kujunemisaastatest ning sellest, kuidas on võimalik ka täiesti iseseisvalt maailma muutmisele kaasa mängida, omamata sealjuures poliitilisi ja majanduslikke juhthoobasid.
Loomulikult oli üritusel veel teisigi häid loenguid nagu näiteks Jeffrey M. Herbeneri ettekanded majandusteoreetilistes küsimustes, Peter Kleini sõnavõtud suurema rõhuga ettevõttemajanduslikel aspektidel ja alati särav Jörg Guido Hülsmann. Kogu materjali läbitöötamine võtab ka pühendunud inimesel paar nädalat ning kindlasti tasub pilk heita kogu arhiivile ka neil, kes siinsest lühitutvustest ei leidnud ehk endale sobivat ja huvipakkuvat.
Lõpetuseks aga ka kahe tänavuaastase osalise meisterdatud kerge ülevaade kohapealsest eluolust…