Riikliku tervishoiuteenuse pakkumise missioon kui illusioon?
Aasta alguses võisime Pealtnägijast näha lugu, mis kõneles sellest, kuidas nädal enne jõule lasti Põhja-Eesti Regionaalhaiglast päeva pealt lahti tippkirurg ja kardioloog Hasso Uuetoa. Loo tegid üsna kummaliseks mitmed asjaolud.
Pealtnägija – Arstid vaidlesid Pealtnägijas ärihuvide ja arstieetika üle: http://etv.err.ee/index.php?05446627&video=2549
Esimesena tekib küsimus, kuidas konkureerivad omavahel haiglad, kellel on üks rahastaja – riik, üks haigla ei saa hõivata teise haigla turuosa nii nagu see toimiks turutingimustes konkurentsi olelusvõitluses. Üldiselt on tahe parem olla edasiviiv jõud. Aga ühisest rahakotist finantseeritavate haiglate eesmärk peaks olema võimalikult laialdane ja kvaliteetne meditsiiniteenuse pakkumine, kõikidele elanike gruppidele. Mis tähendaks, et patsientidele teenuse kättesaadavaks tegemise nimel ei tohiks haiglate vahel konkurentsi olla, patsient peaks saama sinna haiglasse, kus teenused on kättesaadavamad või nende osutamise tingimused paremad. Just patsientide teise haiglasse „kantimise“ pärast ja teisele „konkureerivale“ haiglale kuulsuse toomise eest vabastati Hasso Uuetoa usalduse kaotamise põhjendusega ametist.
Järjekord Hasso Uuetoa juurde oli pool aastat ning tema vallandamisega jäi arstiabita 86 patsienti, kellest 58-t oli ainult Hasso Uuetoa kvalifitseeritud opereerima. Mida peaksid patsiendid teadma või mõtlema kui nad on järjekorras, ootavad operatsiooni, mida võib teostada ainult üks arst, ja suvalisel hetkel neile võidakse õelda, et arst vallandati usalduse kaotuse tõttu ja nende protseduurid on edasi lükatud.
Kas erasektoris oleks asi nii läinud? Kui haiglad oleksid eraldi ettevõtted ja ühes haiglas töötab arst, kes on ainus teatud teenuse osutamise eest tulutootja, kas ta siis oleks ka vallandatud? Või seda poleks tehtud, kuna vallandatud töötaja oleks üle läinud konkureerivasse ettevõttesse ja ettevõttele tuluteenimist konkurendi juures jätkanud, ühtlasi ka suurema turuosa hõivates? Kas ettevõtte omanikud oleksid juhatusel lasknud sellist asja teha? Või oleksid ettevõtjad selle ära hoidnud, või vähemalt hiljem käskinud arsti tööle ennistada?
Muuhulgas jäeti PERHi poolt kommenteerimata mitu asja või need ei mahtunud lihtsalt saatesse ära. Näiteks väitis Uuetoa, et patsiente ei saadetud mitte ainult PERHist ITKsse vaid ka vastupidi. Lisaks rääkis Uuetoa, et jättis inimestele valikuvabaduse, kas soovitakse protseduuri PERHis või ITKs, täpsustades, et PERHis on hõivatud keerulisemate protseduuridega ja ITKs tegeleb südamestimulaatorite paigaldamisega. Tema moraal oli, et patsient võidab. PERHi vastus sellele oli, et arst kasutas enda profesionaalselt oskusteavet, et teenida täiendavat tulu. Isegi kui see nii oli, siis sisuline argument jäi vastamata, sest ei selgitatud, kuidas patsientid sellisest tegevusest ei võitnud.
Hasso Uuetoa läks 23. Mail Rootsi tööle ja jätkab seal sama tööga, mida ta Eestiski tegi. Eesti on ilma jäänud tipparstist, kelle asemele peame tooma külalisarsti koos kõikide lisakuludega või kiirkoolitama uue arsti.
Lõppküsimuseks jääb, kuidas Hasso Uuetoa ametist vabastamine parandas tervisehoiu teenuste pakkumist? Mis sellest paranes? Sest just see peaks olema riiklikult juhitud tervisehoiu teenuste pakkumise eesmärk. Või on riiklik tervisehoiu pakkumise missioon vaid illusioon?