Kes oli Eugen von Ritter Böhm-Bawerk

Eugen sündis 12. veebruaril 1851 Brnos. Hariduse omandas ta Viini Ülikoolis õigusteaduses. Pärast õpinguid suundus ta 1872. aastal tööle Austria rahandusministeeriumisse, kus ta teenis erinevatel positsioonidel aastani 1880, mil ta sai ülikooli juures poliitökonoomika dotsendi positsiooni. Järgmisel aastal aga suundus ta juba Innsbrucki Ülikooli, kuhu ta jäi 1889. aastani. Seejärel sai Böhm-Bawerkist Viinis rahandusministri nõuandja. Pärast maksureformi ettevalmistamist sai ta 1895. ise rahandusministriks. Oma ametiajal võitles ta kullastandardi ja tasakaalus eelarve eest. Tal õnnestus tühistada ka kaks sajandit riigis kestnud suhkrusubsiidiumid, kuid 1904. aastal oli ta sunnitud armee kasvavatest rahalistest vajadustest tekkinud surve tõttu eelarvele oma ametist tagasi astuma. Ülejäänud elu veetis ta akadeemilises sfääris, õpetades Viini Ülikoolis ja tõustes 1911. aastal Teaduste Akadeemia presidendiks. Böhm-Bawerk suri 27. augustil 1914 Kramsachis.

Böhm-Bawerki põhiline panus majandusteooriasse jääb kapitali ja intressi valdkonda. Ta tõi välja, et kapitalistlikud majandused kasutavad n.ö. kaudset (ing.k. roundabout) tootmist, mis tähendab, et efektiivsust jahtides muutub tootmine üha kaudsemaks. See tähendab, et tarbekaupade valmistamise asemel keskendutakse üha rohkem kapitalikaupade tootmisele. Intresse kirjeldas Böhm-Bawerk kui inimeste ajaeelistuse hinda. Nimelt eelistame me tänast hüvet homsele hüvele juhul kui need on sama väärtusega. Me lükkame oma tarbimist edasi juhul kui homse tarbimise väärtus on suurem tänasest (kompenseerimaks ootamist).

Tema kriitika Marxi ekspluatatsiooni teooria suunal tõi välja asjaolu, et kasum saab võimalikuks juhul kui ettevõtja alahindab oma toodangu tulevast väärtust (tingitud tootmisprotsessi pikaajalisusest). Samuti ei esine töötajate ärakasutamist kuna kapitalist pakub töötajatele tasu töö eest ette, selle töö viljad aga realiseerib alles hiljem (ning võtab sellega endale riski). (Pikemalt Böhm-Bawerkist)

Olulisemad tööd

1884 – “Kapital und Kapitalzins” (“Kapital ja intressid”)