Kes oli Juan de Mariana?

Juan sündis Toledo lähistel Talavera de la Reina linnas aastal 1536. Arvatavasti oli ta Toledo kanooniku vallaslaps. 1553. aastal astus ta Alcala Ülikooli ja aasta hiljem liitus ta vastasutatud Jeesuse Seltsiga(Jesuiitide ordu). 24-aastaselt kutsuti ta Rooma teoloogiat ja filosoofiat õpetama. Tema õpilaste hulka kuulus ka tulevane kardinal Robert Bellarmine. Pärast 8 aastat Roomas läks ta edasi jesuiitide juhitud kooli Sitsiilias. Sealt edasi suundus de Mariana Pariisi Ülikooli, kus ta püüdis tähelepanu Thomas Aquinase kirjutiste ettekandmisega. Sattunud vahepeal inkvisitsiooni huviorbiiti sai ta 1574. aastal siiski loa pöörduda tagasi oma sünnipaika tervist parandama. Toledos keskendus ta kirjatööle kohalikus jesuiitide residentsis. Oma äärmuslike seisukohtade tõttu arreteeriti ta põgusalt kuninga solvamise eest, kuid paavst keeldus teda süüdi mõistmast. De Mariana suri 17. veebruaril 1624 Madriidis.

Kuigi de Mariana kirjutas rohkelt kogu oma elu jooksul, hakkas tema töö, ühendades endas varasemate skolastikute teooriaid, kandma vilja  17. sajandi alguses. Ta astus välja loomuõiguse kaitseks ja oli seisukohal, et riigil ja valitsejatel ei ole õigust otsustada kodanike vara üle nende nõusolekuta. Nii oli ta vastu valitsejatele omavolilisele maksude kehtestamisele ja leidis, et on õigustatud isegi viimaste vägivaldne kukutamine. Eristades üksteisest kuningat, kes piirab oma tegusi kodanikega arvestava mõistuse ja õiglusega, ja türanni, kes astub lihtsalt kõigist üle, oli ta vastu ka riiklikele monopolidele. Need olid tema silmis lihtsalt varjatud maksukogujad.

De Mariana kirjutas aga ka rahateooriast, leides, et valitseja ei tohiks sissetuleku suurendamiseks vähendada kunstlikult raha väärtust. Toimugu see siis läbi müntide väärismetalli sisalduse vähendamise või täiendavate müntide ringlusesse paiskamise, peab see olema keelatud kuna toob endaga kaasa hinnatõusu ning halvab majandusliku arvestuse. Läbi majanduse kulgevat inflatsioonitsüklit nägi ta kui maksu, mis soodustab ühtesid teiste arvelt. Tõdemuses, et raha väärtus ja hinnad peavad sõltuma inimeste hinnangutest asjade kvaliteedile ja haruldusele, võib näha varajast subjektiivse väärtuse teooriat. Seega on kergelt mõistetav ka tema vastuseis hinnakontrollidele.

Riigirahanduse kohta ütles de Mariana, et kuningas peaks olema ettevaatlik oma vasallide ja teenijate tasustamisega. Mõistlik ja kontrolli all kulutamine koos tasakaalus eelarvega oli tema arvates palju silmapaistvam kui priiskav raha tuulde loopimine ja poliitilise soosingu ostmine. Kritiseerides ka jesuiitide militaristlikku sisekorda, väitis ta, et informatsiooni puuduse tõttu on võimatu anda rahulolu tagavaid riiklikke käske. Seaduste ja reeglite rohkus viib suutmatuseni neid meeles pidada ja põhjustab reputatsiooni languse kogu seadusandlusele. (Rohkem de Marianast)

Olulisemad tööd

1592 – “Historiae de rebus Hispanie” (“Hispaania ajalugu”)

1599 – “De rege et regis intiutione” (“Kuningast ja kuninglikest institutsioonidest”)

1609 – “De monetae mutatione” (“Raha muundamisest”)