Miks mitte eelistada Eestimaist

Facebookis ringleb pilt 1938. aasta loosungitest, mida võib pidada paralleeliks tänasele “Eelista Eestimaist” kampaaniale. Siiski ei piirdu need sarnaselt tänastele kleebistele toidupoes niisama patriotismi rõhutamisega, vaid üritavad oma seisukoha kaitseks ka argumente tuua. Selleks kantakse ette klassikalised väited, mille järgi röövib importkaup kohalikelt inimestelt raha ja töökohad.

598840_495986413772520_1507610459_n

Allikas: Anu Taur, Facebook

Paraku on kõnealune pilt saanud ka küllaltki suurt positiivset järelkaja. Ma ei peaks seda mingiks eriliseks üllatuseks. Taolistel protektsionistlikel üleskutsetel on ikka kombeks koguda kiiret emotsionaalset poolehoidu. Lähemal vaatlusel peame aga tunnistama, et ei ole need väited sajandite jooksul kuidagigi vettpidavamaks muutunud.

David Hume näitas juba 18. sajandil, miks merkantilistide piirangud isegi ainult maksevahendina kasutatava kulla ekspordile pole hea idee. Kui kulda lubataks ainult importida, tähendaks see pidevat kulla koguse kasvu. See tooks omakorda kaasa kaupade hinna tõusu, kuna samale kogusele kodumaistele kaupadele konkureerib nüüd rohkem kulda. Välismaal leiaks aset aga vastupidine efekt. Kuna kaupade kogus oleks endiselt sama ei muutuks kulla ekspordi piiramisest ka keegi rikkamaks.

Kuidas mõista seda meie “Eelista Eestimaist” kontekstis? Piirdudes ainult kohaliku kauba ostmisega, ajame me selle hinda lihtsalt kõrgemaks. Kuigi see võib esmase kasvanud sissetuleku najal kaasa tuua toodangu mõningast kasvu, saab meie heaolu kasv siiski piiratuks meie enda võimekusega tööd teha. Saame tarbida ainult seda, mida ise toodame. Meie sööme oma kurke ja poolakad oma kurke.

Väliskaubandus aga suurendab meie võimalikke valikuid ja võimalusi. Ostes importkaupasid, anname välismaalaste vahendeid omakorda meie kaupade ostmiseks. Ja vastupidi. Kui sööme ära poolakate kurgid, ei jää poolakatel muud võimalust kui hakata sööma meie kurke.

Pealegi tuleb heaolukasv niikuinii hoopis spetsialiseerumisest ja tööjaotusest ning viimasega kaasnevast teadmiste kasvust ja tehnoloogilisest arengust. Ja mida suurem on turg, millel toimetame, seda kergem on neid arenguks vajalikke muudatusi soodustada.

Advertisements