Murray N. Rothbard – “Ameerika Suur Depressioon”

Murray N. Rothbard – “Ameerika Suur Depressioon”

Veel enne seda, kui president Obama oma praegusele ametikohale jõudis astuda, kaitses ta kindlal meelel kunagist New Deal’i poliitikat, millega tema kauge eelkäija Franklin Delano Roosevelt suutis kirjutada end ajalukku. Keskkooliõpikud on täis lugusid, kuidas Herbert Hooveri juhtimise all aset leidnud vabat turgu soosiv poliitika viis ootamatu buumini, millele järgnes sügav krahh, mida hiljem pidi hakkama klaarima FDR. Mahukad sotsiaaltööprojektid, põllumeeste toetamine, tööliste kaitsmine ning muud tsentraasel tasandil ettevõetud programmid olid need, mis väidetavalt lõpuks päästsid maailma juhtiva majanduse ajaloo suurimast mõõnast. Tänast majanduskriisi on korduvalt võrreldud 30ndate aastate Suure Depressiooniga ning vaikimisi on poliitikute ja mõjukatel positsioonidel istuvate akadeemikute eestvedamisel saanud sihiks olukorra lahendamine kaasaegse New Deal’ga.

Ometi ei valitse majandusteadlaste vahel seda avalikkusele näivat konsensust. Mis veelgi olulisem, seda konsensust ei eksisteeri ka New Deal’i ajaloolise analüüsi kohta, mis tähendab, et kogu argumentatsioon tänaste päästepakettide toetuseks võib tugineda valearusaamadele.

Juba 1963. aastal ilmunud Rothbard’i raamat esitab tavalisest kooliõpikust kõvasti teistsuguse versiooni. Alustades majandustsükli teoreetilise käsitlusega näitab ta, kuidas ekspansiivne monetaarpoliitika moonutab turukäitumist. Kui selles võtmes analüüsida 1920ndate Föderaalreservi tegevust, siis näib aset leidnud krahh, kui kaua oodatud sugulane, kes viimaks koju naaseb. Lisaks esitab Rothbard ka kriitika enim levinud kriisi põhjenduste kohta. Kuid teos ei piirdu sellega. Endale omase põhjalikkusega esitab ta analüüsi Hooveri sammudest nii kriisile eelnenud aastail kui ka selle raskeimatel aastatel, viidates seal juures mitmetele ametlikele dokumentidele ning kirjavahetustele.

Rothbard sunnib Suurt Depressiooni hindama hoopis uues võtmes. Mis ikkagi oli buumi ja sellele järgnenud kriisi põhjuseks? Mis rolli mängis Inglismaa ja nende soov minna tagasi kullastandardile Esimese maailmasõja eelse kursiga? Kuidas sündis New Deal? Miks oli kriis niivõrd sügav ja laastav? Kas Herbert Hoover ikkagi oli ajalooõpikuist tuntud kergekäeline kapitalist?

Kahtlemata paneb selle raamatu lugemine uue pilguga vaatama ka tänaseid majanduste päästmiseks välja mõeldud skeeme.

Advertisements