Kindla usuga skeptik
Martin Vällik, skeptik.ee kirjutas Postimehes arvamusartiklis Mehed, kes jõllitavad kitsesid ehk psühholoba Eesti sõjaväes:
Sõjaväe siseelu mitte tundva inimesena oletan ja usun sellegipoolest, et vastav psühholoogiline teenistus on sõjaväes erilise hoole all ja vastavad inimesed on kõrgelt ning spetsiifiliselt koolitatud ja hästi motiveeritud ning nende rakendatavad meetodid on teaduslikult põhjendatud. Selline hea usk ja positiivne eeldus tuleneb minu patriotismist, minu armastusest ja hoolivusest oma kodumaa suhtes.
Ja nagu korralikule usklikule kohane, usun allolevatele faktidele ja asjaoludele vaatamata siiralt edasi. [rõhuasetus minupoolne P.V.]
Skeptik tuleks olla ka riiklike muinasjuttude suhtes. Niivõrd oluliste ja eriliste institutsioonide suhtes nagu seda on riik ja näiteks kaitsevägi peaksime olema eriti valvsad ning seal toimuva suhtes skeptiline. Kuulub ju riigile nii meil kui mujal vägivalla monopol ning selline topeltannus (jõud ja monopol) võimu kodanike üle on väga ohtlikuks kokteiliks mis ka parimad meie seast ära korrumpeerib.
Lisaks ei tasu segamini ajada riiki ja kodumaad. Ka mina armastan Eestit ja hoolin sellest aga Eesti ei võrdu Eesti riigiga ning minu armastus ühelt teisele automaatselt üle ei kandu. Kui mõne teise inimese puhul kandub armastus ja hoolivus üldiselt üle igale selle osale siis miks nõnda valivalt? On ju skeptik.ee skeptiline Eesti alternatiivsete tervendajate suhtes, Eesti tervisejuustu, Eesti nõidade, Eesti vaktsiiniskeptikute jt. heade Eesti inimeste ja asjade suhtes. Miks siis mitte ka neisse kodumaa osistesse uskuda ning neid armastada ja neist hoolida?
Inimtegevus ei ole eksimatu ning see annab meile aluse olla skeptiline nii enda kui teiste tegevuse ja väidete suhtes. Ühtegi inimtegevuse valdkonda ei tohiks skeptik suhtuda pimeda usuga. See seab tema kui skeptiku usaldusväärsuse tõsise kahtluse alla.