Kes oli Richard Cantillon?

Arvatavasti sündis Richard millalgi 1680. aastatel County Kerrys Iirimaal. Järgneva sajandi alguses suundus ta Prantsusmaale, kus ta omandas ka kohaliku kodakondsuse. 1711. aastaks oli ta Briti valitsuse teenistuses korraldades makseid Briti sõjavangidele Hispaanias, kuhu ta jäi kolmeks aastaks. Olles kogunud hulganisti ärilisi ja poliitilisi tutvusi suundus ta Pariisi, kus sisenes pangandussfääridesse. Selle aja jooksul tutvus ta Prantsusmaa asevalitseja soosingu võitnud John Lawga, kelle algatatud esimese tõelise majandusbuumi Mississippi Mulli ajal teenis Cantillon spekuleerides tohutu varanduse. Pärast buumile järgnenud kriisi sai ta omale hulganisti vaenlasi, kes talt kõik eelnevate aastate jooksul olid investeeringute tarvis laenanud ning nüüd suurte intressidega hädas olid. See sundis Cantilloni pidevalt ringi rändama, mida ta koos oma 1722. aastal abikaasaks võetud Mary Mahonyga ka tegi. Tema põhiresidendiks jäi maja Londonis, mille 1734. aasta põlengus peremees hukkus. Levinuim on seisukoht, et tegemist oli mõrvaga. Samas võis ta ka oma hukkumist lavastades Euroopast põgeneda, et pääseda kättemaksuhimuliste võlgnike käest.

Paljude arvates on Cantillon kaasaegse majandusteaduse isa, olles kirjutanud põhjaliku traktaadi juba ligi pool sajandit enne Adam Smithi. Oma teoses jagas ta ühiskonna kaheks – palgatöölisteks ja ettevõtjateks. Viimaste rollina aimas ta majanduse stabiliseerimist läbi tarbijate soovide ennustamise. Samuti pani oma isiklikule kogemusele tuginedes muu kõrval kirja ka kvanitatiivne rahateooria, mis hõlmas nii suhtelist inflatsiooni, mille järgi liigub inflatsioon etapiliselt läbi aja (Cantilloni efekt), kui ka raha ringluskiirust. Oma teoorias käsitles ta isegi raha ekvivalentide potentsiaalset mõju hinnatasemele. (Pikemalt Cantillonist)

Olulisemad tööd

1755 – “Essai Sur La Nature Du Commerce En Général” (“An Essay on Economic Theory”, “Üldistav essee kaubanduse olemusest”)