Kuidas mõista intressi?
Intressist on kogu majandusmõtte ajaloo jooksul loodud erinevaid teooriaid. Mõnede näidetena võib välja tuua, et intressi on peetud nii likviidsuse hinnaks – kompensatsiooniks kapitalisse investeerimise või raha välja laenamise eest – kui ka niisama kapitalituluks, mida on võrreldud tööjõule makstava palgaga. Seda on peetud niisama kasumikski, mida ettevõtja teenib müües kaupa tootmiskulutustest kallimalt. Tulenevalt sellest, millise teooria keegi on endale omaks võtnud, on kujundatud ka nägemus sellest, kas intressi puhul on tegemist moraalse nähtusega ja kas seda tuleks kuidagi reguleerida.
Enamuse intressi käsitlevate lähenemiste nõrkuseks on asjaolu, et kuigi nad toovad välja mingi situatsiooni reaalsest elust, kus intressid esinevad, või kirjeldavad intressi mõnda konkreetset omadust, ei kata need teooriad intressi fundamentaalset külge. Nad ei selgita intressi kui nähtuse päritolu. Miks toodab kapital intressi? Miks küsitakse laenu andmisel suuremat tagasimakset? Ja nii jääb analüüsimata ka see, kuidas tuleks intressi suhtuda.
Kuigi intressi olemuse üle on vähema või suurema eduga proovinud arutleda mitmed, oli Eugen von Böhm-Bawerk esimene, kes pani kirja põhjaliku selgituse kuidas intress tekib. Nimelt on tegemist inimeste ajaeelistust kajastava nähtusega. Nagu ütleb üks prakseoloogilistest aksioomidest, eelistavad inimesed saada sama hüve pigem varem kui hiljem. Kui sellest edasi mõelda, siis kõlab loogiliselt, et tänasest tarbimisest loobutakse juhul kui loodetakse tulevikus rohkem hüvet saada. Siin tulebki mängu intress, mis näitab seda, kui palju me tahame saada tulevikus selle eest, et me jätame olevikus tarbimata. Mida kiireloomulisemad on meie vajadused, seda suurem on ka intress.
Tootmistegurid (kapital) teenivad seega intressi läbi selle, et nad osalevad tulevikus müüdava väärtuslikuma kauba valmistamises. Kuigi kaup võib aasta pärast minna müügiks sama hinnaga, mis tänagi, väärtustatakse seda perspektiivi praegu madalamalt. Seetõttu saab võimalikuks tootmine alla müügihinna.
Moraalsed intressiteooriad võib ajaeelistuse seisukohast aga niisama kõrvale heita. Kuna intressi näol on tegemist meie igaühe subjektiivseid hinnaguid kajastava nähtusega, siis on ahnust kritiseerivad ja muud sellised teooriad lihtsalt kohatud. Mis puutub aga turuintresside reguleerimisse tsentraalsel tasandil, siis see sõltub puhtalt sellest, kuivõrd me soovime, et turg kajastaks meie praeguseid hinnanguid.