Kes oli Henry Stuart Hazlitt?

Henry sündis 28. novembril 1894 Philadelphias. Kuna isa suri õige pea pärast Henry sündi, kasvas ta üles küllaltki vaestes tingimustes Brooklynis. Tema esimesteks akadeemilisteks huvideks olid psühholoogia ja filosoofia, kuid pärast lühikest aega City College’i õhtuses õppes pidi ta oma teistkordselt lesestunud ema toetamiseks õpingud pooleli jätma. Ta otsustas saada ajakirjanikuks, sest nägi seda ainsa võimalusena teenida elatist kirjutamisega. Alustades Wall Street Journal’is stenografistina, jõudis ta olla mitmete erinevate ajalehtede ja ajakirjade toimetuste palgal. Kõige pikemad teenistused olid tal New York Times’i rahanduse ja majanduse teemaliste juhtkirjade autorina 1934-1946 ja Newsweek’i kolumnistina 1946-1966. Hazlitt oli ka liberaalse ühenduse Mont Pelerin Society üheks asutajaliikmeks. Ta suri 9. juulil 1993.

Kuigi Hazlitt ei ole tuntud majandusteadlasena, on tal siiski oluline roll vabaturumajanduse mõtete leviku ajaloos. Pidades Misest oma vaadete peamiseks mõjutajaks, kaitses ta ajakirjanduses vankumatu kindlusega vaba turu filosoofiat. Tema teos “Õppetund majanduses” (“Economics in One Lesson”) on aegumatuks klassikuks majandusmõtet tutvustavate teoste seas. Oma arvustusega Hayeki raamatust “Teekond orjusesse” (“Road to Serfdom”) pani ta aluse selle populariseerimisele Ameerikas. Hazlitti suurimaks panuseks majandusteooriasse on aga kahtlemata tema raamat “‘Uue Majandusteaduse’ läbikukkumine” (“Failure of the ‘New Economics'”) mis on Keynesi “Tööhõive, intressi ja raha üldteooria” (“General Theory of Employment, Interest, and Money“)  süstemaatiline kriitika, lükates selle väited peatükk peatüki järel ümber. (Pikemalt Hazlittist)

Olulisemad tööd

1946 – Economics in One Lesson” (“Õppetund majanduses”)

1959 – The Failure of the ‘New Economics’: An Analysis of the Keynesian Fallacies” (“Uue majandusteaduse läbikukkumine: Keinsistlike mõttevigade analüüs”)

Advertisements