Henry Hazlitt – “Uue majandusteaduse läbikukkumine”

Väidetavalt kahetses Hayek elu lõpuni, et ta ei taibanud õigeaegselt rünnata Keynesi suurteost General Theory. Tundes tänu lähedastele suhetele autoriga viimase majandusteaduslikke võimeid küllaltki täpselt, pidas ta seda iseenesestmõistetavaks, et mainitud teost ei võeta majandusringkondades tõsiselt. Kuid nagu ajalugu meile õpetas, poleks Hayek saanud eksida rängemalt. General Theory kujunes tööks, mis on oma laia tuntusega mõnes mõttes ehk isegi ületanud Adam Smithi Rahvaste Rikkuse kultuslikku staatust. Suurim süü selles langeb vast poliitikute õlule, kellele Keynesi raamat andis suurepärase ettekäände rasketes majandustingimustes lihtsate lahenduste otsimiseks – piiramatuks kulutamiseks.

See, mis Hayekil ja teistel jäi tegemata, sündis 23 aastat pärast General Theory ilmumist. Järgides rangelt loogilist arutluskäiku, andis meedias majandusest kirjutamisele pühendunud Henry Hazlitt Keynesi raamatule põhjaliku vastuse. Töötades viimase teose läbi peatükk peatüki järel, lammutas ta tänastele majanduse päästemehhanismidele eeskujuks oleva teooria täielikult. Hazlitt leidis sealt definitsioonilisi ebakõlasid ja üksteisele vasturääkivaid järeldusi. Ta avastas ka, et Keynes polnud kas aru saanud teiste teadlaste seisukohtadest või esitas neid sihilikult eksitavalt ja valesti. Ja kõike kokkuvõttes ütles Hazlitt lihtsalt, et General Theory ei sisalda ühtegi mõtet, mis oleks üheaegselt nii korrektne kui ka uus. Mises nimetas seda Keynesi doktriine laastavaks kriitikaks.

Kuigi Hazlittile on ette heidetud, et ta kasutas Keynesi seisukohtade ümberlükkamiseks ka ajaloolisi sündmusi, mis leidsid aset alles pärast General Theory ilmumist, tuleb meeles pidada, et korrektne teaduslik teooria peaks olema universaalne ja aegumatu.

Vaatamata põhjalikule majandusteaduslikule analüüsile ei tasu Hazlitti raamatut pidada siiski igavaks lugemiseks neilegi, kes pole antud vallas märkimisväärse lugemusega. Autori ajakirjaniku elukutsest tulenevalt on tegemist kergelt ja selgelt kirjutatud teosega. Oli ju Hazlitt harjunud harima laia lugejaskonda keerulistel majandusteemadel. Nii, et kui kellelgi on huvi Keynesi teooria põhjaliku lahkamise vastu, siis tasub kindlasti lugeda just seda raamatut.