Kes oli Claude Frederic Bastiat?

29. juunil 1801 Bayonne’s sündinud Frederic jäi 9 aastaselt orvuks ja seeläbi oma isapoolsete vanavanemate eestkoste aluseks. 17-aastaselt suundus ta tööle perekonna ekspordiga tegelevasse firmasse. Saanud kaheksa aastat hiljem vanaisa pärijaks, tekkis tal küllaldaselt vahendeid keskendumaks oma intellektuaalsete huvide arendamisele – mis hõlmasid filosoofiat,  ajalugu, majandust, luulet, reisimist jpm. Pärast 1830. aasta keskklassi ülestõusu suundus ta poliitikasse ning pärast 1848. aasta Prantsuse Revolutsiooni sai koha ka rahvuslikku seadusandlikkusse kogusse. Olles nakatanud tuberkuloosi, lahkus ta meie seast 24. detsembril 1850.

Bastiat näol on tegemist prantsuse klassikalisest koolkonna ilmselt kõige alahinnatuma majandusteoreetikuga. Ta kirjutas nii teaduslikus vormis töid kui ka mitmeid proosalisi esseesid, mis keskendusid riiklike regulatsioonide naeruvääristamisele. Ta viitas majandusteoreetilisele kontseptsioonile, mis enam kui pool sajandit hiljem ristiti alternatiivkuluks. Samuti rõhutas ta, et väärtus saab tekkida ainult siis, kui inimesed näevad milleski enda jaoks kasu ning hinnad kujunevad vastavalt sellele, kuidas inimesed hindavad oma pingutusi, mis oleksid vajalikud turul pakutava hüve loomiseks. Tema suurimaks panuseks on ilmselt aga tähelepanu juhtimine asjaolule, et majanduslike otsuste hindamisel tuleb lisaks kohestele muutustele arvesse võtta pikaajalised ja kaudsed efektid – ühte tegevusala puudutav regulatsioon omab laiemat mõju kogu ühiskonnale.  (Pikemalt Bastiat’st)

Olulisemad tööd

1845 – “Economic Sophisms” (“Majandusliku järeldusvead”)

1848 – “Selected Essays on Political Economy” (“Valitud esseed poliitökonoomiast”)

1850 – “La Loi” (“Õigus”)

1850 – “Economic Harmonies” (“Majanduslikud harmooniad”)

Advertisements